RÄNDE ERINEVAD
LIIGID

EUROOPA LIIDUS ELAB 35 MILJONIT VÄLJASPOOL EUROOPA LIITU SÜNDINUD INIMEST,
mis moodustab 7% Euroopa 510 miljonist elanikust.

3/4 SISSERÄNDAJATEST ELAVAD VIIES RIIGIS:
Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias.

Sisserändajate osakaal rahvaarvust on suurim Luksemburgis (52%).

KÕIGE SUUREM väljaspool Euroopa Liitu sündinute osakaal (13%) ON EESTIS, tegemist on peamiselt

NÕUKOGUDE ajal sisserännanutega ning mõningal määral ka uussisserändega.

KOLMANDATEST RIIKIDEST
Euroopasse saabunud sisserännanute hulgas on EL-is kõige rohkem Türgi kodanikke (1,7 miljonit),

järgnevad
Maroko (1,3 miljonit),
Hiina (0,85 miljonit),
India (0,72 miljonit) ja
Ukraina (0,66 miljonit)
kodanikud.

JOONIS 7
Väljaspool Euroopa Liitu sündinute osakaal rahvaarvust.
Allikas: Eurostat, 2015

RÄNNE EUROOPA LIIDU SEES

EUROOPA LIIDUS ELAB
19 MILJONIT TEISTES LIIKMESRIIKIDES SÜNDINUD SISSERÄNDAJAT.

Ränne hakkas kasvama pärast 2004. aastal toimunud liidu laienemist, selle põhjuseks on olnud heaolutaseme suur erinevus uute ja vanade liikmesriikide vahel.

Ulatuslikku rännet suurendasid ka Ida-Euroopas 1980. aastail sündinud suurearvuline põlvkond, kes äsja peamisse rändeikka oli jõudnud, ning EL-is avanenud tööjõu vaba liikumise võimalused.

JOONIS 8
Kumulatiivne rändesaldo 1950. aasta rahvaarvu arvestades. Euroopa piirkonnad ja Eesti, 1950–2015.
Allikas: Inimarengu aruanne

Peamiselt on rännatud Ühendkuningriiki ning see oli ka üks tähtis tegur, miks Ühendkuningriigi kodanikud otsustasid
2016. aastal toimunud referendumil Euroopa Liidust lahkuda.