Krimmi okupeerimine 2014. aastal

„Väikesed rohelised mehikesed“ ehk maskidega ja tunnusteta rohelistes vormirõivastes Vene sõdurid 2014. aasta veebruaris Simferopoli lennujaama hõivamas. Allikas: UKRINFORM

Venemaa annekteerib Krimmi

20. veebruaril 2014 käivitas Venemaa taaskord Krimmi anneksiooni. 26. veebruaril toimus Simferoopolis Krimmi seadusandliku kogu (Verkhovna Rada) ees krimmitatarlaste eestvedamisel vastupanumeeleavaldus. Järgnevate päevade jooksul haarasid tunnusteta Vene sõjajõud poolsaare üle kontrolli.

Pärast seadusevastast referendumit annekteeris Venemaa Krimmi. Krimmitatarlased näitasid üles aktiivset toetust Ukraina territoriaalse terviklikkuse säilitamisele ja kogunesid tänavatele väljendama vastuseisu Krimmi annekteerimisele Venemaa poolt. Algas krimmitatarlaste vastu suunatud repressioonide laine.

26. veebruaril 2014 korraldas krimmitatarlaste Medžlis Simferoopolis Krimmi Ülemkogu (Verkhovna Rada) ees rahvarohke meeleavalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks. 26. veebruari loetakse nüüd kogu Ukrainas ja rahvusvaheliselt Krimmi Venemaa okupatsiooni vastupanuvõitluse päevaks. Foto: UHHRU

Krimmitatarlaste esimesed repressioonid algasid kohe pärast Krimmi õigusvastast annekteerimist. Üksteist inimest läksid teadmata kaduma ja veel kaheksa leiti surnuna. Krimmitatari juhte süüdistati äärmusluses. Paljude vastu neist algatati kriminaalasi ja neil keelati Krimmi siseneda. Hirmutamise eesmärgil otsiti läbi krimmitatarlaste kodusid, mošeesid ja medreseid.

Refat Tšubarov (sünd 1957) – Krimmitatari Rahva Medžlisi esimees alates 2013. aastast, Ukraina parlamendi liige. Foto: UKRINFORM

Mustafa Džemilev (sünd 1943) – krimmitatarlaste vägivallatu vabadusvõitluse ja inimõiguste kaitse sümbol, Krimmitatari Rahva Medžlisi esimees (1991–2013), Ukraina parlamendi liige. Foto: UKRINFORM

Krimmitatarlasi peeti kinni, kuulati üle ja arreteeriti. Neid, kes pärast õigusvastast anneksiooni keeldusid Venemaa passi vastu võtmast, hakati poliitiliselt, ühiskondlikult ja tööalaselt taga kiusama. Üle 20 000 krimmitatarlase sunniti Ukraina mandriossa ümber asuma.

Solidaarsusrongkäik krimmitatarlaste, ukrainlaste ja muust rahvusest inimeste toetuseks, kes elavad ajutiselt okupeeritud Krimmis. Foto: Serhii Simonov

Repressiooni krimmitatarlaste vastu on jätkunud, okupatsiooniväed mõtlevad välja süüdistusi ja algatavad kriminaalasju seoses rahumeelsete protestidega Krimmi õigusvastase anneksiooni vastu.

Okupatsioonivõimud on kuulutanud Krimmitatari Rahva Medžlisi – Krimmi põlisrahva esindusinstitutsiooni – äärmusrühmituseks ning keelustanud selle tegevuse Krimmis. Samal ajal on paljud rahvusvahelised organisatsioonid maailmas anneksiooni ja jätkuva okupatsiooni hukka mõistnud.

Oma 12. mai 2016. aasta resolutsioonis mõistis Euroopa Parlament tungivalt hukka Krimmi nn ülemkohtu otsuse Medžlis keelustada ning esitas üleskutse see keeld viivitamata tühistada.

Krimmi Venemaa okupatsiooni vastupanuvõitluse päeva meeleavaldus Kiievis 26. veebruaril 2017. Foto: UKRINFORM

19. detsembril 2016 võttis ÜRO Peaassamblee vastu otsuse inimõiguste olukorra kohta Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastoopoli linnas (Ukrainas), mõistes hukka Medžlisi keelustamise ja inimõiguste rikkumised Krimmis.

19. aprillil 2017 andis Rahvusvaheline Kohus Venemaa Föderatsioonile korralduse hoiduda jätkamast või kehtestamast piiranguid krimmitatarlaste vabadusele säilitada oma esindusinstitutsioonid, sh Medžlis.

Krimmitatari Medžlisi liikmete juhitud krimmitatarlaste vastupanu- ja solidaarsusmeeleavaldus Kiievis 26. veebruaril 2017. Foto: Inimõiguste Instituut

Emine Džeppar, krimmitatari aktivist ja Ukraina teabepoliitika esimene aseminister, kõnelemas Ukraina nimel ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel koosolekul, millega tähistati ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni 10. aastapäeva 25. aprillil 2017. Foto: Elvir Sagirman