Esimene teadaolev krimmitatarlastega seotud kirjalik allikas on Codex Cumanicus, türgi-tatari lingvistiline käsikiri, mis sai alguse 12. sajandil Krimmis. Omanäoline krimmitatari kultuur ja rahvuslik identiteet kujunes välja Krimmi khaaniriigi perioodil. Pealinn Bahtšisarai ja teised linnad – Qırq Yer (Çufut Qale), Solhat (Starõi Krõm), Qarasuvbazar (Belogorsk), Kezlev (Jevpatoria) – olid tähtsad kultuuri-, poliitika- ja majanduskeskused.
Krimmi khaani palee Bahtšisarais – Krimmi valitsejate eluase ning krimmitatarlaste peamine poliitika- ja kultuurikeskus. Maali autor: Carlo Bossoli (1857)
Ausammas krimmitatari luuletajale Aşıq Ümerile (1621–1707) Kezlevis (Jevpatorias). Foto: Gulnara Abdulajeva
14. sajandist kuni 18. sajandi teise pooleni arenes nendes linnades krimmitatari keel, kirjandus, arhitektuur ja käsitöötraditsioonid (eelkõige kunstipärane metallitöö, vaibakudumine ja ornamentaalne metallikunst) ning ka rahvuslik eluviis.
Traditsioonilised krimmitatari rahvarõivad.
Foto: Smail Nebijev
Rahvatants haytarma, üks krimmitatarlaste rahvussümboleid. Foto: Andrei Švatško
Traditsiooniline krimmitatari käsitöö, valmistanud Rustem Skibin
