Rahvuspoliitika

RAHVUSPOLIITIKA

MIGRATSIOON

Nõukogude võim soosis riigisisest migratsiooni. 1974. aastal kutsus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär Leonid Brežnev komsomoli üles looma Siberisse viie aastaga 3500-kilomeetrise 200 uue raudteejaama ja linnaga Baikali–Amuuri magistraalraudtee (BAM), et võtta kasutusele selle piirkonna tohutuid maavarasid. Paljud ehitusel töötanud toonased noored elavad raudtee piirkonnas tänase päevani.

EHITUSTÖÖD BAIKALI-AMUURIMAGISTRAALIL.
1976.
(RAHVUSARHIIV)

KIHUTUSGRUPP BAIKALI-AMUURIRAUDTEE
EHITAJATELE ESINEMAS. 1977.
(RAHVUSARHIIV)

TÖÖJÕU SISSEVEDU
POOLKOHUSTUSLIKUS KORRAS

Suurehitustele nagu Tallinna olümpiakompleks või Lasnamäe linnaosa saadeti ehitajaid kogu NSV Liidust. Neile võimaldati eelisjärjekorras ehitatavate objektide juurde kortereid, mistõttu nad jäidki saadetud piirkondadesse elama. Baltikum oli meelispiirkond, sest siinne elustandard oli pisut kõrgem ja elulaad läänelikum. Selle tagajärjeks olid demograafilised muutused. Põliselanike osakaal elanikkonnas hakkas märgatavalt kahanema. Sellest tulenesid omakorda rahvustevahelised pinged.

SUUREMATE OBJEKTIDE EHITAJATEKS OLID SAGELI SISSERÄNNANUD. PÜSSI PUITLAASTPLAATIDE TEHASE EHITAJAD (VASAKULT) V. ZMITRITŠENKO, V. TŠELMODEJEV, N. ANTSSEN, V. ZAVJALOV JA M. SASS. OKTOOBER 1981. (RAHVUSARHIIV)

EELISJÄRJEKORRAS ERALDATI KÕIGI MUGAVUSTEGA KORTEREID SISSESÕITNUTELE. SÕJA- JA TÖÖVETERANIDE ELAMU LASNAMÄEL. APRILL 1986. (RAHVUSARHIIV)

NSV LIIDU RAHVUSPOLIITIKA JA ETNILISEST
PÄRITOLUST LÄHTUVAD PIIRANGUD

19. detsembril 1978 võttis EKP Keskkomitee vastu salajase otsuse, mis kuulutas partei põhitaotluseks eesti keele avaliku kasutamise piiramise ja eestlaste kakskeelsuse. See tõstis veel niigi esiplaanil olnud venelaste ja vene keele staatust. Venekeelseteks muutusid dokumentide blanketid avalikus sfääris, teenindusasutustesse võeti tööle umbkeelseid venelasi.

Eestisse rajati migratsioonipumbana toimivat suurtööstust, mille tooraine toodi sisse NSV Liidu teistest piirkondadest ja mille toodangut ei vajatud Eestis, mistõttu see veeti välja. Üleliidulise alluvusega ettevõtteid juhiti Moskvast ja vene keeles. Suur osa sealsetest ametikohtadest täideti venelastega.

H. PÖÖGELMANNI NIMELISE ELEKTROTEHNIKATEHASE PARTEIKOMITEE SEKRETÄRI ASETÄITJA V. JUDINA VESTLEB ETTEVÕTTE PROPAGANDISTIDEGA. 1981. (RAHVUSARHIIV)

NÕUKOGUDE PROPAGANDAT SÜSTISID SAGELI VENERAHVUSE ESINDAJAD. H. PÖÖGELMANNI NIMELISE ELEKTROTEHNIKA TEHASE PROPAGANDISTID (VASAKULT)T. AVRAMENKO, L. MURAŠOVA, V. MULIKOV JA V. LVOVA TEHASE RAAMATUKOGUS. 1981. (RAHVUSARHIIV)

NSV Liidus esines juudivaenulikkust. Seda sai tunda näiteks rahvusvaheliselt tuntuim semiootik, Tartu Ülikooli juudi soost professor Juri Lotman. Ta põrkus korduvalt raskustega oma tööde avaldamisel. Veel 1987. aastal leidis aset Juri Lotmani kui akadeemiku kandidatuuri häbiväärne tagasilükkamine.

NSV Liidu 1977. aastal vastu võetud uues konstitutsioonis nähti ette uue inimtüübi kujundamine. Nõukogude inimene ehk homo soveticus pidi olema veendunud kommunist, üle kõige pidi ta hindama marksistlik-leninlikke tõekspidamisi, olema ustav parteile ning töötama usinalt ja isetult.

TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI VENE KIRJANDUSE KATEEDRI PROFESSOR, RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD SEMIOOTIK J. LOTMAN, KEDA LENINGRADIS TAGA KIUSATI JA KES SAI JÄTKATA OMA TÖÖD EESTIS, LOENGUL. 16. MAI 1979.
(RAHVUSARHIIV)

„UUE, NÕUKOGUDE INIMESE KASVATAMINE KÄIB TÄIE HOOGA.“ M. KALININI NIMELINE TALLINNA ELEKTROTEHNIKA TEHASE TÖÖ- JA PARTEIVETERAN G. LARTSEV RÄÄGIB TEHASE KOMMUNISTLIKELE NOORTELE OMA KOHTUMISEST M. KALININIGA. JUUNI 1983. (RAHVUSARHIIV)

NÕUKOGUDE EESTI KIRJAMARK.
1967.
(ERAKOGU)

POLIITILISTE VALIKUTE KEELD

Kommunistliku partei kõrval ei saanud eksisteerida teisi parteisid. Valitses ainuparteisüsteem. Kommunistliku partei lasteorganisatsioonide liikmeteks olid oktoobrilapsed ja pioneerid. Neisse organisatsioonidesse kuulumine oli pooleldi kohustuslik. Seda oli ka Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ÜLKNÜ) ehk komsomol. Kõik need organisatsioonid teenisid ühte peaeesmärki – olla taimelavaks tulevastele kommunistidele.

Ka kõik muud massiorganisatsioonid olid allutatud riigi kontrollile ja tegid seda, mille riik ette määras. Ametiühingud näiteks sisustasid töötajate vaba aega, tegelesid kommunistliku kasvatuse ja defitsiidi jagamisega, mitte aga sellega, milleks nad kunagi sündisid – töötaja huvide kaitsega. Massiorganisatsiooniks, mille eesmärgiks oli kaasa aidata Nõukogude Liidu kaitsevõime tugevdamisele, rajati 1951 ALMAVÜ (Armee-, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing). Ehkki formaalselt oli see vabatahtlik, oli sellesse kuulumine sõltuvalt õppeasutusest või töökohast kohustuslik või poolkohustuslik.

ДОСААФ EHK ALMAVÜ – PATRIOOTIDE KOOL, ÜTLEB KIRI SEINAL. ALMAVÜ TALLINNA RAADIOTEHNIKA KOOLI KURSANTIDEGA VESTLEB ERUALAMPOLKOVNIK I. GRITSENKO. SEPTEMBER 1983.
(RAHVUSARHIIV)

LENIN NIMETAS AMETIÜHINGUID KOMMUNISMI KOOLIKS. AMETIÜHINGUTE KESKNÕUKOGU KABINET. OKTOOBER 1947. (RAHVUSARHIIV)

KUHU SAAB ANDA HÄÄLE, KES SOOVIB HÄÄLETADA KOMMUNISTIDE JA PARTEITUTE BLOKI POOLT VÕI VASTU?
(EIHR)

KODANIKUÜHISKONNA
PIIRAMINE

Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. NSV Liidus olid kodanikuühiskonna ilmingud piiratud ning riigi ja kommunistliku partei range kontrolli all. Asutada ja tegutseda lubati väga spetsiifiliste eesmärkidega ühendusi ning neidki lubati juhtima vaid kommunistliku partei liikmed. Näiteks loodi 1966. aastal Eesti Looduskaitse Selts, kuid selle loomise initsiaator Jaan Eilart mõistis, et parteituna ei saa ta organisatsiooni etteotsa pürgida ning seltsi esimeheks sai Edgar Tõnurist – nomenklatuuri kuuluv kommunist, ENSV Ministrite Nõukogu aseesimees. 1967. aastal lubati pärast kümme aastat kestnud riigipoolseid takistusi asutada Eesti NSV Jahimeeste Selts, kuid see toimus partei- ja riigiorganite juhtimisel. Ühingu põhimäärust jahindusorganisatsioonidele arutada ei antud. Ajavahemikul 1949–1957 olid Eestis loodud ka vabatahtlikud tuletõrjeühingud, ent needki töötasid parteiorganite ja nõukogude juhtimisel. M. Gorbatšovi kampaania ajal asutati sundkorras näiteks karskusühingute allorganisatsioonid ettevõtetes. Seega – omaalgatuslikkust ei lubatud mitte ühelgi tasandil, kõikjal kaasati organisatsioonide juhtimisse parteilased ja riigiametnikud.

NÕUKOGUDE VÕIMU MEELEST PIDID KA JAHIMEHI JUHTIMA USTAVAD PARTEILASED. PILDIL EESTI NSV JAHIMEESTE SELTSI TALLINNA KLUBI JUHATAJA, ENDINE EESTI NSV SISEMINISTER M. KRASSMAN. 1970. (RAHVUSARHIIV)

TALLINNA VABATAHTLIKU TULETÕRJE ÜHINGU AGITATSIOONIRÜHM ESINEMAS ÜLEVAATUSEL. JAANUAR 1974. (RAHVUSARHIIV)