Sissejuhatus

Veebinäitus „Inimõiguste kujunemislugu” näitab inimõiguste idee sajanditepikkust arengut. Inimõiguste juured ulatuvad vanimate tsivilisatsioonide tõekspidamisteni inimese väärikuse ja üksteise austamise kohta. Nii nagu ühiskonna koosolemine ei ole võimalik ilma ühiste reegliteta, nii on ka inimõigused sõnastatud normina. Näitus selgitab, kuidas jõuti mõtteni, et vastastikune austus peaks olema sätestatud ka seaduses ja rahvusvahelistes lepingutes.

Alates 1919. aasta Eesti Vabariigi valitsemise ajutisest korrast on meie põhiseaduste teine peatükk alati sätestanud inimese põhiõigused. Muu hulgas heidabki näitus pilgu ka erinevatele Eesti põhiseadustele. Samuti teemadele, millega Inimõiguste Instituut oma igapäevatöös tegeleb.

Põhiõigused ja nende tõlgendused erinevad riigiti, kuid inimõigused on universaalsed ja ühetaolised. Põhiõigused ja inimõiguste teemad võivad olulisel määral kattuda, kuid samas saab neid mõisteid ikkagi eristada. Põhiõigused võivad Eestis ja teistes riikides erineda (mitmesugused konstitutsioonid ja tõlgendused), kuid inimõigused on idee järgi samad. Riik ei või piirata inimõigusi, viidates siseasjadele või suveräänsusele. Põhiõigused on tagatud õigusnormidega, mille järgimise tagab avalik võim.

Ühiskonda hoiavad koos normid, milleks on tavad, kõlblus-, viisakus- ja õigusnormid, mis juhivad inimeste käitumist ja võimaldavad ette näha kaasinimeste tegutsemist. Inimõiguste järgimine tähendab ka kohustust austada teiste isikute ja rühmade inimõigusi. Nende loetelu võib ajas ja ruumis muutuda, seega tuleb inimõigusi käsitleda kooskõlas arengutega maailmas. Näitus annab ülevaate ka sellest, samuti ohtudest inimõigustele.

Inimõiguste kujunemisluguSissejuhatus1. Inimõiguste kujunemisloo põhimõtted2. Põhiõigused Eestis 1918-19923. Põhiõigused ja Eesti põhiseadus4. Inimõigused5. Usuvabaduse olulisus pärast taasiseseisvumist6. Õigus vabalt liikuda, valida elukohta, kaitsta loodust7. Keelelised inimõigused8. Inimõigused ja julgeolek9. ÜRO inimõiguste deklaratsioon