Kuriteod ei lõppenud Stalini surmaga. 1956. aastal algas põhiosas küüditatute ja vangistatute tagasitulek. Kodumaale naasmine ei kulgenud probleemideta. Siberist tulnutele ei olnud oma kodu tagasi saamine ette nähtud ja takistusi tehti ka kodupaika naasmisele. See polnud teostatavgi, kuna nende vara oli laiali jagatud. Enamasti olid sugulased need, kes naasjatele ülikitsastes oludes ulualust andsid, oma koju ju küüditatud ei pääsenud. Kuigi küüditatud ja poliitvangid vabanesid, jäid nad KGB-s operatiivarvele praktiliselt Nõukogude võimu lõpuni. Neid käsitleti edasi kui nõukogudevastast elementi. Nad püsisid „paturegistris“, mida võidi vajadusel nende vastu kohaldada.
JUUKSESALK SIBERIST. JULGEOLEK KONTROLLIS KINNIPEETUTE KIRJAVAHETUST JA VÕTTIS ÄRA „EBASOOVITAVAD“ KIRJAD. KÜÜDITATU JUUKSESALK JA ESIMESED VENE KEELE KATSETUSED EI JÕUDNUD KODUSTENI EESTIS.
(RAHVUSARHIIV. FOTO ARHIIVIST: EIHR)
ENSV ÜLEMKOHTU TEADE M.AINSAARELE TEMA ASUMISELT VABASTAMISE KOHTA JA VARA MITTE TAGASTAMISE KOHTA. 1957.
(OKUPATSIOONIDE MUUSEUM)
KNOPKA STALINI NINAS TÄHENDAS POLIITILIST
KRIMINAALASJA JA SEE TEGU LÄKS MAKSMA 10 AASTAT VANGISTUST.
(RAHVUSARHIIV. FOTO ARHIIVIST: EIHR)
KÜÜDITATU TOIMIK. 1949-1954.
(RAHVUSARHIIV. FOTO ARHIIVIST: EIHR)
VÄLJAVÕTTED ENSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUSTEST.1963. (RAHVUSARHIIV)
PIIRITSOONI ULATUS EESTI NSVMANDRIOSAS.1967. (REPRODUKTSIOON)
LÄHEMALT TUTVUMISEKS KLIKI IKOONILE