Militariseerimine

NÕUKOGUDE ARMEE EESTIS

Lisaks sellele, et NSV Liidust oli väga raske välja reisida, oli vaba liikumine piiratud ka riigis sees. Eestis asus 800 paigas kokku 1565 kinnist sõjaväeobjekti, mis võtsid enda alla 87147 ha, sealhulgas terved linnad nagu Paldiski, Sillamäe. See moodustas peaaegu 2% Eesti territooriumist. Samuti olid kogu riigis suletud piiritsoonid – saared, kogu põhjarannik ja suurem osa Lääne-Eesti rannikust. Nendesse piirkondadesse sisenemiseks pidi mujal elav inimene taotlema loa. Mereleminek ei olnud lubatud isegi rannarahvale. Välismaalastel oli keelatud Tartus ööbida, sest seal oli pommituslennuväe baas.

HIIUMAALE SÕIDUKS VÄLJA ANTUD PIIRITSOONI LOA KASUTUSTINGIMUSED. BLANKETT TRÜKITUD 1969, LUBA VÄLJA ANTUD 1981.
(HIIUMAA MILITAARMUUSEUMI KOGU)

PIIRITSOONIS LIIKUMISEKS PIDI OLEMA ENSV SISEMINISTEERIUMI MIILITSAORGANITE VÄLJASTATUD PIIRITSOONI LUBA. LUBA KEHTIS ÜLDJUHUL AASTA. PIIRITSOONI ELANIKEL VÕIMALDAS VABALT PIIRITSOONIS LIIKUDA SISSEKIRJUTUSE TEMPEL PASSIS.
(OKUPATSIOONIDE MUUSEUM)

KEELATUD PIIRITSOON. 1959. AUTOR: L. ODRES
(EESTI AJALOOMUUSEUM)

KOHUSTUSLIK SÕJALINE
VÄLJAÕPE

NSV Liitu iseloomustas kogu ühiskonna militariseeritus. Tulevast ajateenijat hakati tegevteenistuseks ette valmistama varases nooruses. Ajateenistusele eelnes väljaõpe noorteorganisatsioonides ja tegevus ALMAVÜ kaudu sõjalis-sportlike aladega: langevarjukursused, laskeringid, sukeldumine, orienteerumine, auto- ja soomukijuhi kursused, raadiotehniline ettevalmistus jne.

Koolis läbisid kutsealused mahuka sõjalise algõppe. Instruktoriteks olid reserv- või eruohvitserid, õpe toimus vene keeles. Kõrgkoolides tegutsesid sõjalise õppe kateedrid, kus õpetati välja reservohvitsere (naisüliõpilased said meditsiiniväljaõppe). Algul nelja, hiljem kolme aasta jooksul oli kord nädalas üks päev venekeelset sõjalist õpet. Kursus lõppes kahe- kuni kolmekuulise sõjaväelaagriga. Kõrgkooli lõpetanutele omistati reservleitnandi auaste.

Praegu on riigikaitseõpetus Eesti koolis valikaine, mille eesmärk on isamaaline kasvatus, oma riigi austamine ning õpilaste teadlikkus Eesti riigikaitse eesmärkidest. Õppijad saavad tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida neil võib vaja minna ka siis, kui nad ei osale otseselt riigikaitse korraldamisel.

PÕLTSAMAA KESKKOOLI ÕPILASED SÕJALISE ÕPETUSE TUNNIS. OKTOOBER 1974. (RAHVUSARHIIV)

TALLINNA POLÜTEHNILISE INSTITUUDI SÕJALINE KATEEDER. 1980-NDAD. (RAHVUSARHIIV)

KEHALINE KASVATUS TOTALITAARSE
RIIGI TEENISTUSES

Kehaline kasvatus oli kommunistliku kasvatuse lahutamatu koostisosa, selle eesmärk oli noortes nõukogude patriotismi kasvatamine ja kodanike ettevalmistamine riigi kaitsmiseks. Vanuserühmade kaupa olid kehtestatud kehalise võimekuse normid, asutustes ja ettevõtetes toimusid kohustuslikud normitäitmise võistlused, jooksu- ja suusakrossid. Üleliiduline kehakultuuri- kompleks „Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks“ (lühendatult VTK) oli nõukogude võimu aastatel NSV Liidus kasutatud treeningprogramm, mis seati sisse 1931 ning eksisteeris kuni NSV Liidu lagunemiseni. VTK oli täienduseks üleliidulisele spordiklassifikatsioonile.

Ülikoolides oli kehaline kasvatus kohustuslik esimese nelja kursuse üliõpilastele. Igas kõrgkoolis oli kehalise kasvatuse ja spordi kateeder.

POEGLASTE MASSVÕIMLEMINE EESTI NSV KOOLINOORTE SUVESPARTAKIAADIL 1951.
(RAHVUSARHIIV)

EESTI NSV KUTSEALUSTE SPARTAKIAAD. TALLINN. OKTOOBER 1987.
(RAHVUSARHIIV)

KEHALINE KASVATUS OLI KOMMUNISTLIKU KASVATUSE LAHUTAMATU KOOSTISOSA. AUTOR: A.VIIDALEPP. 1953.
(EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU DIGITAALARHIIV DIGAR)

KOHUSTUSLIK SÕJAVÄETEENISTUS

NSV Liidus kehtis üldine sõjaväekohustus, asendusteenistuse võimalust ei olnud. Teenistusest keeldujaid (nt vabakoguduste liikmed, kellele usk keelab relvakandmise) karistati vangistusega. Teenistusest pääsemiseks simuleeriti mitmesuguseid psüühilisi häireid, mis võis hiljem saada takistuseks ülikooli astumisel või autojuhilubade taotlemisel. Ajateenistuse läbinud reservväelasi kasutati kordusõppustel tasuta tööjõuna ja nn tsiviilkaitse eesmärkidel. Näiteks 1986. aastal saadeti reservistid Tšernobõli tuumaelektrijaama plahvatuse tagajärgi likvideerima.

1956. aastani oli eestlastel võimalus läbida ajateenistus Eestis, pärast rahvusväeosade likvideerimist suunati kutsealused kõikjale üle NSV Liidu (üldjuhul väljapoole oma liiduvabariiki), aga ka väljapoole NSV Liitu, teinekord ka konfliktipiirkondadesse (1956 Ungari, 1968 Praha, 1980. aastatel Afganistan). Nõukogude armee käsu- ja suhtluskeel oli vene keel, mida paljud eestlased ei osanud. Levinud olid määrustevälised suhted ehk dedovštšina (vanemate sõdurite omavoli nooremate suhtes), sagedased olid rahvustevahelised konfliktid.

ARMEE OLI NÕUKOGUDE LIIDUS AU SEES. AUTOR: T. ARU, 1981.
(EEST RAHVUSRAAMATUKOGU DIGITAALARHIIV DIGAR)

ELUOHTLIKUD „KORDUSÕPPUSED“

Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimisel osalesid ka Eestist „kordusõppustele“ kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare. Eelnevalt ei informeeritud sunduslikus korras katastroofi likvideerimisele saadetud isikuid radiatsiooniohust.

KIRI TŠERNOBÕLI KATASTROOFI LIKVIDEERIJALT: „SINUL OLID 7. MAIL PULMAD, AGA MIND ELLEL PÄEVAL ÄRA. TŠERNOBÕLI JÕUDSIME 10. MAIL. SIIS VEEL PAAR PÄEVA SÄTTISIME OMA ELAMIST JA LÄKS MÜDINAKS LAHTI. (ELASIME TELKIDES). ALGUL PESIME MAJU 2 KUUD. SIIS 2 JA POOL KUUD, SEE TÄHENDAB AUGUSTI LÕPUNI, MÄNGISIME LOLLI. NEIL EI OLNUD TÖÖD ANDA SUURT, KÄISIME KÜLADES MAJA HOOVISID ÜMBER KAEVAMAS. VAHETEVAHEL PANDI PINNAST KA KOORIMA, MIS TULI OMAKORDA VÄLJA VEDADA. EGA SEE TÖÖ RASKE EI OLNUD. PÄEVAS ANTI 40 M² MAAD JA SEE OLI TERVE PÄEVA PEALE. SELLE TEGIME RUTTU ÄRA JA SIIS ÜLEJÄÄNUD AJA KAS MAGASIME VÕI MÄNGISIME KAARTE. KÜLAD, KUS TÖÖTASIME, OLID TÜHJAD. ÜHTEGI HINGE POLNUD KÜLAS. SAI KA KÜLADES KÄIDUD, KUS OLID INIMESED SEES. SEPTEMBRI ALGUL SAADETI TŠERNOBÕLI. NÜÜD ON JÄLLE VALU TAGA. EI ANTA MINGEID NORME, TEEME NIIPALJU KUI JAKSAME. PÕHILINE TÖÖRIIST ON LABIDAS. TEHNIKA SEISAB, MEIE TÖÖTAME LABIDATEGA. KIIRITUSEST SULLE KIRJUTAMA EI HAKKA. KODUS RÄÄGIN. SEE ON NÜÜD LÜHIDALT. KOJU PEAKSIN SAAMA OKTOOBRI LÕPUKS. SIIS SAAB KUUS KUUD TÄIS. KUU AEGA TULEB VEEL HIGISTADA SIIN. TEAD, SEE ELU ON SIIN NII ÄRA TÜÜDANUD. KÜLLA SÕIDAN SULLE, ÕIGEMINI SÕIDAME, NOVEMBRIS. ÄRA SA ENAM ROHKEM KIRJUTA. SEE ÄRASÕIT ON VEEL PÄRIS UDUNE.“ .
23. SEPTEMBER 1986. (ERAARHIIV)

HOONETE RADIOAKTIIVSUSE KONTROLLIMINE PÄRAST TŠERNOBÕLI TUUMAELEKTRIJAAMA AVARIID. JUULI 1986 (RAHVUSARHIIV)

Eelmine Järgmine