EESTI KEEL JA KULTUUR RÄNDEAJASTUL
Eesti põhiseadus seab Eesti riigi mõtteks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
ULATUSLIK RÄNNE – suur Eestist lahkujate ja saabujate arv – ning HARGMAISUS – panevad meid nuputama, kuidas seda põhiseaduslikku eesmärki täita.
Peale TÖÖRÄNDE punktisüsteemi saab lõimuvasse sisserändepoliitikasse kaasata ka ÕPIRÄNDE.
ÕPIRÄNNE
on väga hea viis suurendada TIPPSPETSIALISTIDE arvu juhul, kui saabunu õppekeeleks on kohalik riigikeel.
Näiteks on Eestis elanud välistudeng sellisel juhul arvatavasti omandanud eesti keele, leidnud siin sõpru ja võib-olla ka elukaaslase,
ehk suurem on võimalus, et ta Eestisse elama jääb ja siinse eluga valutult kohaneb.
EESTI KEELE JA KULTUURI HOIDMINE
SAGELI PANEME VÕRDUSMÄRGI EESTLASTE ARVU JA EESTI KEELE OSKAJATE VAHELE. Muidugi on kattuvus suur, kuid tänapäeva maailmas see kattuvus väheneb.
Nii ei tähenda eestlaste arvu vähenemine Eesti riigi territooriumil automaatselt eesti keele ja kultuuri hääbumist:
Eesti keele ja kultuuri püsimajäämine ei olene üksnes Eesti demograafilisest arengust, vaid eelkõige eesti keele ja kultuuri arenemisvõimest nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.
EESTI KULTUUR ON SEDA ELUJÕULISEM JA LIGITÕMBAVAM, mida enesekindlam see on.
Ka tulevikus jääb see põhinema eesti keelele, kuid eesti keele kandjad, eestlased nii kodu- kui ka välismaal, räägivad üha enam ka teisi keeli.
Eesti e-edu ja riigi e-teenused on hästi tuntud.
Samas on läbi mõtlemata,
KUIDAS DIGITAALSELT HOIDA EESTI KULTUURI,
kuidas saaksid digikultuuri võimalused kättesaadavaks kõikidele eestlastele, ükskõik millises maailma otsas nad elavad.
DIGIKULTUURIST
peaksid osa saama nii eestlased, lõimujad kui ka need, kes ei soovi Eestisse elama asuda, kuid tahavad tutvuda eesti kultuuriga.
Rändnäitust saab tellida ka kooli ning kasutada seda abimaterjalina näiteks ajaloo- või ühiskonnaõpetuse tundides. “Eesti rändeajastul” on Inimõiguste Instituudi kolmas hariduslik rändnäitus, varasemalt on välja antud “Inimõigustest nõukogude ühiskonnas” ja “Anne Frank – ajalugu tänaseks päevaks.”