HARGMAISUS KUI MAJANDUSSÜST
Ühelt poolt lahutab hargmaisus peresid, kuid üha enam
VÕTAVAD RIIGID, INIMESED JA ETTEVÕTTED SEDA KUI
nn KOLMIKVÕITU:
- LÄHTERIIGI ELANIK SAAB TÖÖD JA RAHA,
- SIHTRIIK SAAB HEA TÖÖTAJA ning
- TÖÖTAJA SAAB PAREMAT PALKA JA UUSI KOGEMUSI.
HARGMAISUS
pakub Eesti ettevõtetele
mitmesuguseid võimalusi.
1990. AASTATEL
investeerisid Eestisse eelkõige välisomanikud ja rajasid siia tütarettevõtteid, mis andsid olulise tõuke riigi arengule.
Praegu on peaaegu pooled
Eesti töötajatest hõivatud välisosalusega ettevõtetes.
EESTI ETTEVÕTJATE SUUR VÕIMALUS
Eesti elanike ja ettevõtete tegevusruum ulatub Eestist välja ning teiste riikide kodanike ja ettevõtete tegevusruum ulatub osaliselt Eestisse.
Eesti on püüdnud jõudsalt kohaneda avatud maailmaga, püüdes sellega seotud võimalusi ära kasutada ja probleeme lahendada.
EESTI MAJANDUSE ARENGULE ON KASULIK,
et ettevõtted oleksid seotud üleilmsete tarneahelatega ning pakuksid tarku ja hea palgaga töökohti.
Hargmaises maailmas on väga oluline, et ettevõtte sõnum kedagi ei solvaks
ning oleks mõistetav erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele.
See tähendab, et tuleb osata võõrkeeli ja tunda ka kaugemaid kultuure.
RÄNNE JA EESTI TULEVIK
KUI SEADA EESMÄRGIKS EESTI
RAHVAARVU PÜSIMINE
PRAEGUSEL TASEMEL, peaks 21. sajandi lõpuks sisserände toel lisanduma umbes
440 000 INIMEST.
See on peaaegu võrreldav Nõukogude ajal saabunute arvuga.
SÜNNITUSEALISTE NAISTE ARV VÄHENEB TULEVIKUS VEELGI.
RAHVAARVU PÜSIMIST TÄNASEL TASEMEL EI TAGAKS ENAM SEE,
KUI SÜNDIMUS TÕUSEKS VAJALIKULE TASEMELE
ehk kui iga naine sünnitaks keskmiselt kaks last –
sünnitusealisi naisi on Eestis liiga vähe.
HARGMAINE EESTI JA VÄLISMAAL TÖÖTAMINE
Digiajastul on lihtne ka eemalt Eestiga suhelda ning nii on varem selgelt eristunud Kodu- ja Välis-Eesti üha enam muutumas
nö HARGMAISEKS EESTIKS.
Selle
tuiksoon ühendab Eestit ja Soomet.
ODAVA LENNUTRANSPORDI JA DIGIAJASTU TÕTTU
ON KUJUNENUD UUS OLUKORD,
kus elu on muutunud aina globaalsemaks ja
inimesed tegutsevad korraga mitmes riigis.
Sellist mitmes riigis paralleelselt elatavat elu nimetatakse HARGMAISUSEKS
ning mitmes riigis toimetavaid hargmaiseid inimesi PIIRIÜLESTEKS PENDELRÄNDAJATEKS.
Isegi kui sündimus kohe hüppeliselt suureneks, jõuaksid täna sündivad lapsed tööturule alles 20–25 aasta pärast.
Samas lükkab sisseränne vananemist vaid edasi, sest ka sisserändajad vananevad.
Vajadus töökäte järele on suur, lähikümnenditel kahaneb tööealiste inimeste arv, sest tööikka jõuavad väikesed 1990. aastatel sündinud põlvkonnad
(joonis 32).
Ka enamik Eestis elavast,
kuid võõrsil töötavast u
30 000
inimesest käib Soomes tööl.
JOONIS 31
Eesti rahvastikuprognoosi stsenaariumid, 2015-2100.
Allikas: Inimarengu aruanne.
Teisisõnu, RAHVASTIKUPROBLEEME saab sündimuse tõusuga lahendada, kuid tööturuprobleeme mitte.
Tallinna ja Helsingit võib käsitleda ühtse tööturuna, Hellinna või Talsinkina. Samas võib Eesti kogukondi ja ettevõtteid leida mistahes maailmajaost.
Seepärast on sisseränne ainus võimalus
PEATADA TÖÖEALISTE INIMESTE ARVU KAHANEMINE.
Ka ettevõtjad näevad just sisserändes tööjõuvajaduse
leevendamise peamist vahendit.
JOONIS 32
Eesti kogurahvastiku ja tööealiste inimeste (15–74) arvu muutus rahvastiku püsimise stsenaariumi korral.
Allikas: Inimarengu aruanne
SISSERÄNNE KUI VÄGA TUNDLIK TEEMA
Sisserände arutelu varjutavad varasemate massirännete NEGATIIVSED KOGEMUSED ja rändega seotud mälutraumad.
Eestlaste kogemusel toob sisseränne kaasa ÜHISKONDLIKU LÕHESTUMISE ning seetõttu suhtutakse negatiivselt ka väikese hulga teisest keele- ja kultuuriruumist pärit inimeste saabumisse.
Sisseränne on pannud proovile EUROOPA RIIKIDE ÜHTEKUULUVUSTUNDE.
Ettevaatlikuks teeb ka teiste Euroopa riikide KOGEMUS.
Lõimumisprobleemid puudutavad juba mitme põlvkonna sisserändajaid.
Ühtede jaoks satuvad löögi alla rahvusriigi ideaal, keele ja kultuuri säilimine, teised aga kardavad konkurentsi kasvu ja saabunute valmisolekut töötada väiksema palga eest kui kohalikud.
Puuduliku lõimumise tõttu on paljudes Euroopa riikides järjest olulisem siseturvalisuse teema.
VÕÕRKEELTE OSKUS
KUIDAS RÄNNET
PAREMINI JUHTIDA
Kuigi Eesti elanikud, eriti noored, oskavad hästi inglise keelt, on muude võõrkeelte oskus üpris napp.
Osatakse veel soome keelt ja mõnevõrra teisi keeli (saksa, prantsuse, hispaania), kuid muid keeli räägitakse väga vähe. Vähenenud on eestlaste vene keele oskus.
Võimatu on siseneda Hiina turule ettevõttel, kelle ükski töötaja ei räägi kohalikku keelt. Keeruline on mõista Süüria kriisi ja põgenike olukorda, kui ei saa suhelda asjaosaliste emakeeles.
Euroopa praeguse põgenikekriisi õppetund näitab, et kui sisserände üle kaob demokraatlik kontroll ja puudub vastav ühiskondlik kokkulepe, on tulemuseks ühiskonna lõhenemine.
Kui Euroopa riikides valitseb tööandja huvide keskne rändepoliitika, siis näiteks Põhja-Ameerikas järgitakse punktisüsteemile rajatud lõimumiskeskset rändepoliitikat.
Nii hindab Kanada saabujate noorust, riigikeelte oskust, haridust ja töökogemust.
Punktisüsteemi võib kujundada paindlikuks ja lisada ka töökäte vajaduse.
Seega võiks laste keeleline mitmekesisus suureneda.
Avatud maailmas ja digiajastul tuleks riigil investeerida keeletehnoloogiatesse, mis aitaksid tekste lihtsamalt ühest keelest teise tõlkida, tehes koostööd ettevõtetega, kellel on vastav turuhuvi.
