Põgenikud ja pagulased
PÕGENIK
on kodumaalt sunniviisiliselt lahkunud inimene.
TEMA ELU ON KODUMAAL OHUS:
teda võidakse kodumaal rassi, usu, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu taga kiusata.
Enamik sõjapõgenikke jääb koduriiki või naaberriikidesse,
kuid osa võtab ette pikema tee.
Kui põgenik jõuab riiki, kust loodab leida kaitset, saab temast rahvusvahelise kaitse taotleja
ehk varjupaigataotleja.
Kui tema taotlus saab positiivse vastuse, saab temast pagulane.
Pagulase staatus on määratletud Genfi konventsioonis, millega Eesti liitus 1997. aastal.
Pagulasi on
20 aastaga on põgenike arv maailmas kasvanud
37 miljonilt 65 miljonini.
neist 5,5 miljonit on pärit Süüriast, 2,5 miljonit Afganistanist, 1,4 miljonit Lõuna-Sudaanist (joonis 8).
JOONIS 8
Põgenike päritoluriigid.
TOP 10 põgenike päritoluriiki
| 1 SÜÜRIA | 5 524 377 |
|---|---|
| 2 AFGANISTAN | 2 501 445 |
| 3 LÕUNA-SUDAAN | 1 436 719 |
| 4 SOMAALIA | 1 012 323 |
| 5 SUDAAN | 650 640 |
| 6 Kongo DV | 537 473 |
| 7 Kesk-aafrika vr | 490 892 |
| 8 Myanmar (Birma) | 490 289 |
| 9 eritrea | 459 430 |
| 10 Burundi | 408 085 |
17,187 miljonit põgenikku üle maailma 2,0 miljonit rahvusvahelise kaitse taotlejat aastal 2016, kellest 75 000 kaaslaseta või lastest eraldatud
FOTO: BANGLADESH. ROHINGJAD ÜLETAMAS NAFI JÕGE,
ET JÕUDA PÕGENIKELAAGRISSE.