NÕUKOGUDE AEG
– ULATUSLIK SISSERÄNNE
Eesti välisrände saldo oli positiivne ligikaudu 400 000 inimese võrra, sh Venemaalt saabus Eestisse tagasi ligikaudu 50 000 Venemaa eestlast.
AASTATEL 1945–1991 KASVAS EESTI RAHVAARV
835 000-lt 1 565 000-ni
mille peamiseks põhjuseks oli ulatuslik sisseränne teistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest, peamiselt Venemaalt.
Eesti rahvaarvu kasv oli suurim VAHETULT PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA aastatel 1946–1955. (joonis 18)
JOONIS 18
Eesti välisrände vood, 1946–1990.
TEHASED KUI RÄNDEPUMP
ALATES 1960. aastatest stabiliseerus Eesti välisrände saldo: palju oli Eestisse saabujaid,
30 000–40 000
aga palju oli ka lahkujaid,
20 000–30 000
inimest aastas.
Rändekäive oli suur ja igast Nõukogude ajal Eestisse saabunud seitsmest inimesest
VAID ÜKS JÄI SIIA ALALISELT ELAMA.
1950. aastate lõpus suurenes MAJANDUSLIKE TEGURITE OSATÄHTSUS.
SUURED TÖÖSTUSETTEVÕTTED pidid täitma VIISAASTAKUPLAANE ning töötasid pideva kaadrivoolavuse tõttu peamise rändepumbana.
OLULINE RÄNDEMEHHANISM oli ka õpingute järel noorte Eestisse tööle suunamine.
ORGANISEERITUD RÄNNET MÕJUTASID
Eestisse rajatud hiiglaslikud, sageli otse Moskvale allunud nn üleliidulised tööstusettevõtted, mis vajasid lisatööjõudu.
RÄNNE “NÕUKOGUDE LÄÄNDE”
EESTI VABARIIGI AJAL oli teistest rahvustest inimeste arv 133 893.
Kuid nõukogude okupatsiooni ajal ja eriti 1970. aastatel HAKKASID RÄNDEVOOD SUURENEMA.
EESTI JA TEISED BALTI LIIDUVABARIIGID olid „NÕUKOGUDE LÄÄS“ ja seetõttu atraktiivsed ka vabatahtliku rände teel saabunutele.
Nõukogude aja lõpuks kasvas Eestis muudest rahvustest inimeste arv 602 000-ni, mis moodustas 38% Eesti rahvaarvust.
SUURIMAD OLID VENE, UKRAINA JA VALGEVENE rahvusrühmad (joonis 19), keda ühendas vene keel. Nõukogude Eestis kujunesid välja tänaseni paralleelset elu elavad eesti- ja venekeelsed kogukonnad.
JOONIS 19
Eestis elanud rahvusrühmade osakaalu muutused, 1934–1989.
Allikas: Kulu ja Tammaru 2003.
RÄNNE JA EESTI LINNADE MUUTUMINE:
Nõukogude Liidus toimis riiklik PLAANIMAJANDUS, mille keskmes oli tööstuse eelisarendamine.
Alates 1960. aastast ületas TÖÖSTUSTÖÖLISTE ARV põllumajandustöötajate arvu (joonis 20).
Aastail 1946–1960 kasvas tööstus KESKMISELT 36% AASTAS, mis oli kiirem kui mujal Nõukogude Liidus. Tööstust arendati PEAMISELT LINNADES ja tööstustöölisi värvati peamiselt Venemaalt.
Selle tulemusena LANGES LINNARAHVASTIKUS KIIRESTI EESTLASTE OSAKAAL:
1934. AASTAL moodustasid eestlased linnarahvastikust 85%, Nõukogude aja lõpus aga 51% (joonis 21).
JOONIS 21
Eestlaste osakaalu muutus kogu-, maa- ja linnarahvastikus (%), 1934–1989.
Allikas: Tammaru 2001
Seaduspära, et saabujad asuvad peamiselt suurematesse linnadesse elama, on iseloomulik enamikule sisseränderiikidele.
Sisserändajad toetavad majandusarengut, kuid muudavad oluliselt linnade kultuurilist ja keelelist keskkonda.
VENEKEELSED TÖÖSTUSLINNAD
PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA sai Ida-Virumaal prioriteediks põlevkivitööstuse ulatuslik laiendamine, taastati vanu kaevandusi ja lasti käiku uusi.
JOONIS 20
Hõivemuutus põllumajanduses ja tööstu-ses, 1945–1989.
Allikas: Tammaru 2001
Nii kasvas võrreldes sõjaeelse perioodiga kõige enam PÕLEVKIVITÖÖSTUS,
peale selle ka masina- ja METALLITÖÖSTUS ning KERGETÖÖSTUS.
Eestisse rajati Nõukogude Liidu otsealluvuses olev SÕJATÖÖSTUS,
kuhu eestlasi tööle ei võetud, nagu ka mitmetesse muudesse strateegilistesse tööstusharudesse.
SISSERÄNDAJAD KOONDUSID Tallinnast Narvani ulatunud tööstuse arendamise ja Nõukogude sõjaväe jaoks olulisse rannikuvööndisse. MILITAARRAJATISI jätkus ka läänepoolsesse rannikuvööndisse (Haapsalu lähedal ja Pärnus paiknenud lennuväljad ja garnisonid). Põhjaranniku militaar-tööstusvööndi jõudne areng jätkus sisserände toel kuni Nõukogude aja lõpuni (joonis 21).
Rannikul oli ka PIIRITSOON, kuhu koondusid sõjaväelased, samuti ehitati Tallinnasse ja Muugale suured sadamad.
Narvas ja Sillamäel, kus enne sõda elasid peamiselt eestlased, langes eestlaste osakaal alla 5%, Tallinnas alla 50%.
JOONIS 21
Eestlaste osakaalu muutus suuremates linnades (%), 1934–1989.
Allikas: Tammaru 2001
MAGALAPIIRKONDADE TEKE
Saabujatele tagas ränne SUHTELISELT HEAD
ELAMISTINGIMUSED.
Mujalt saabunud said uutes paneelelamutes kõigi mugavustega korteri kohaliku eestlaskonnaga võrreldes eelisjärjekorras.
Linnadesse, kuhu ehitati suured tööstusettevõtted või militaarrajatised, hakkasid peagi kerkima ka suured
NN MAGALAPIIRKONNAD.
Sisserände mõjul eristusid linnaruumis märgatavalt KEELEKOGUKONNAD.
Ka hariduse andmine muudeti keelepõhiseks,
tekkisid eraldi vene ja eesti õppekeelega lasteaiad ja koolid.
Saabujatel puudus vajadus eesti keele õppimiseks.
Nii pandi alus keelepõhisele segregatsioonile ja paralleelühiskondade tekkele.
Tootsi Turbatööstus. Samussenko, V. (Eesti Rahvusarhiiv)