Väljaränne pärast Eesti iseseisvuse taastamist
Eesti iseseisvuse taastamine
tõi rändevoogude arengusse muutuse,
SISSERÄNNE ASENDUS VÄLJARÄNDEGA.
1990. AASTATEL
lahkus Eestist ligikaudu
165 000 INIMEST,
neist põhiosa moodustasid
Venemaale siirduvad venelased.
Algas ka
eestlaste uusväljaränne,
selle peamiseks sihtriigiks sai SOOME, kuhu asus
165 000 INIMEST.
JOONIS 24
Sisse- ja väljaränne ning rändesaldo Eestis, 2000–2015.
Väljaränne kasvas uuesti
JOONIS 23
Rahvaarvu muutuskomponendid 1989–2000 ja 2000–2011. *
Sisaldab ka rahvaloenduste alakaetuse erinevust.
PÄRAST 2004. AASTAL EUROOPA LIIDUGA LIITUMIST
ning hoogustus 2008 globaalse majanduskriisi vallandudes (joonis 24).
Lahkujate seas on olnud palju madalapalgalisi töötajaid ja Eesti äärealade elanikke.
RÄNDEPÖÖRE
PÄRAST EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMIST
suurenes oluliselt väljaränne EL-i liikmesriikidesse
(joonis 25).
Kuid Euroopa Liiduga ühinedes suurenes oluliselt ka sisseränne.
JOONIS 25
Eesti rändesaldo maailma piirkondadega, 2000–2015.
Allikas: Inimarengu aruanne
RÄNNE ON ERITI INTENSIIVNE NAABERRIIKIDE VAHEL,
väljaränne seostub peamiselt Soome, sisseränne Venemaaga.
Eestist pole veel saanud sisseränderiik,
KUID KÄIMAS ON RÄNDEPÖÖRE:
sisserännet suurendab heaolu kasv ja väljarännet mõjutab teiste EL-i riikide kõrgem elatustase.
Aasta 2015 oli märgiline,
siis registreeriti saabujaid rohkem kui lahkujaid.
Enne EL-iga ühinemist saabus Eestisse vähem kui
2000 inimest aastas,
2015. aastal oli saabujaid juba ligi 6000.
EESTISSE SAABUJAD
EESTISSE SAABUJATE 4 RÜHMA:
EESTIST VÄLJARÄNNANUD 1/2
Viimastel aastatel ligikaudu pool Eestisse saabunuist.
EUROOPA LIIDUST TULIJAD 1/10
Arv kõigub aastati, praegu ligikaudu kümnendik.
ENDISE NÕUKOGUDE LIIDU ALADELT 1/3
Peamiselt Venemaalt ja Ukrainast saabujad – umbes kolmandik.
MUJALT MAAILMAST SAABUJAD 1/10
Mujalt maailmast saabujad – ligikaudu kümnendik.
LÕIMUMINE JA SIDUS ÜHISKOND
Peamiselt jagunetakse
KEELE ALUSEL.
Nõukogude ajal tekkisid sisserände
tulemusel eesti- ja venekeelsed
PARALLEELKOGUKONNAD,
MIS POLE 25 ISESEISVUSAASTA JOOKSUL LÕIMUNUD.
Selle asemel iseloomustab rahvussuhteid segregatsioon
(joonis 26).
JOONIS 26
Segregatsiooni nõiaring Eestis.
Allikas: Inimarengu aruanne
Kui Nõukogude aja lõpus oleks
ELUKOHASEGREGATSIOONI VÄLTIMISEKS
pidanud iga kolmas Tallinna eestlane või eestivenelane elukohta vahetama,
siis praegu peaks seda tegema
JUBA PEAAEGU IGA TEINE.
Kuna koolid on elukohapõhised,
SIIS SULGUBKI TÖÖ, KODU JA KOOLI VAHELINE NÕIARING, millel eesti- ja venekeelse kogukonna segregatsioon põhineb.
SÜVENEVAD ERINEVUSED
RAHVUSERINEVUSED KOOLIS, TÖÖL JA ELAMUTURUL
Kui 1989. aastal oli eestlaste ja eestivenelaste
AMETIALANE JAOTUS üpris ühtlane, siis viimase 25 aasta jooksul on see oluliselt muutunud.
EESTLASED ON LIIKUNUD PAREMINI TASUSTAVATELE TÖÖKOHTADELE ja madalapalgalistel ametikohtadel töötab eestlasi vähe.
EESTIVENELASTE hulgas sellist ametialast edenemist pole toimunud.
ERINEVA SISSETULEKU TÕTTU
ei ole eesti- ja venekeelsetel kogukondadel sarnaseid võimalusi ka eluasemeturul ning eestlased ja venelased on koondunud
ERINEVATESSE PIIRKONDADESSE.