21. SAJAND
KUI MAAILMA RÄNDEAJASTU
Kui 2000. aastal elas väljaspool oma sünniriiki
173 miljonit, siis 2015. aastal juba ligi 250 miljonit inimest. Protsentuaalselt on selliste inimeste osakaal samal ajal kasvanud 2,5%-lt 3,3%-ni.
Eesti jaoks algas TÄNASENI KESTEV RÄNDEAJASTU
19. SAJANDIL, kui siit hakati esimest korda massiliselt lahkuma.
VÄLJASPOOL KODUMAAD ELAVATE INIMESTE ARV on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud.
RÄNNE PÕIMIB OMAVAHEL RIIKE JA INIMESI: inimestega koos kanduvad edasi ka rõõmud ja mured, võimalused ja ohud.
Maailmas voolavat “rändejõge” peatada ei ole võimalik, küll aga saab seda teatud määral suunata: püüda vähendada rändega seotud ohtusid ja ära kasutada sellega seotud võimalusi.
JOONIS 1
Väljaspool kodumaad elavate inimeste arvu muutus maailmas, 1990–2015. Rändajate arv miljonites.
RÄNDE
ERINEVAD LIIGID:
JOONIS 2
Välismaal sündinud inimeste osakaalu seos inimarenguga, 1990–2015.
Allikad: HDI Database 2016, Global Migration Database 2016
VABATAHTLIK:
TÖÖ,
PAREM SISSETULEK,
ÕPPIMINE,
ABIELLUMINE
SUNNIVIISILINE:
SÕJAD,
INIMKAUBANDUS,
KÜÜDITAMINE,
TAGAKIUSAMINE KODUMAAL,
LOODUSÕNNETUSED
Kui jagada riigid heaolu mõõtva inimarengu indeksi alusel nelja rühma (väga kõrge, kõrge, keskmine ja madal inimarengu tase), siis kasvab sisserändajate osakaal kiiresti just väga kõrge elatustasemega riikides, samas kui keskmise ja madala inimarengu indeksiga riikides on sisserändajate osakaal vähenenud.
ELATUSTASEME ERINEVUS RIIGITI JA SUUR NOORTE INIMESTE OSAKAAL.
Elatustase põhineb majanduse arengul, demograafilise plahvatuse ajal tõuseb laste ja noorte osakaal.
Tõenäosus teise riiki elama asuda on suurim 20–40 aasta vanuses, seda nimetakse peamiseks rändevanuseks.
RÄNNE VALLANDUB ULATUSLIKULT MÕNE SÜNDMUSE MÕJUL.
Eesti lähiminevikust: Nõukogude Liidu lagunemine ja Euroopa Liiduga ühinemine; Euroopa põgenikekriisi on vallandanud praegu toimuv sõjategevus kolmandates riikides.
SISSERÄNDAJATE JAGUNEMINE
Absoluutarvudes elab kõige enam sisserändajaid USAs, järgnevad Saksamaa, Venemaa, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik.
Sisserändajate arvu kasv on kõige kiirem Euroopas.
Euroopas on rändepõhjused kõige mitmekesisemad:
pere, töö ja õppimine ning põgenikud.
Sisserändajate osakaal on suurim naftariikides (Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, Saudi Araabia), kes kasutavad vaesematest Aasia riikidest ajutiste lepingutega tulnud võõrtööjõudu.
JOONIS 3
Maailmakaart. Sisserändajate osakaal kogurahvastikust (alates 2015. aastast). Allikas: Global Migration Database 2016
Välispäritolu elanike osakaal on suur ka Austraalias, Kanadas, samuti Kasahstanis, Eestis ja Lätis.
EUROOPA RÄNDEKIIKING VÄLJARÄNNE:
Euroopa rahvaarv hakkas
18. sajandil jõudsalt kasvama, sest tõusis elatustase ja paranes toitumine, arenes meditsiin ja algas tööstusrevolutsioon.
See tõi kaasa demograafilise ülemineku – suremus vähenes eluea kiire kasvu tõttu.
Selle tulemusena suurenesid loomulik iive ja rahvaarv. Rahvaarvu kasvades aga suureneb noorte inimeste osakaal ning tekib väljarände surve. Tänapäeval toimub demograafiline üleminek arenguriikides, mis ongi maailma rahvaarvu ja rände kasvu peamine põhjus.
Demograafiline üleminek on rahvastikukäitumise uuenemise protsess, mis kõikides riikides on alguse saanud keskmise eluea pikenemisest peamiselt laste suremuse vähenemise tõttu. See viib rahvaarvu kiire kasvuni, mille tulemusena hakatakse piirama ka sündimust.
JOONIS 6
Peamised riikidevahelised rändevood.
Allikas: Castel jt 2013
FOTO: KREEKA. TÜRGIST SAABUNUD PÕGENIKUD LESBOSE
SAAREL PÄRAST EGEUSE MERE ÜLETAMIST.